Tehnilise Järelvalve Ameti töökas aasta...

Kolleeg Jaak Tehnilise Järelvalve Ametist (TJA) kirjutab:

„Aasta 2009 oli Tehnilise Järelevalve Ametile väljakutsete aeg, sest toetused raudteesektorile kasvasid hüppeliselt. Aastal 2010 on lisaks oodata uute projektide käivitumist ning hakkame nägema ka tehtud töö tulemusi.”
- Raigo Uukkivi

Aasta 2009 oli eurorahade kasutamise mõistes raudteesektori jaoks murranguline. Eurotoetuste hulk tõusis võrreldes varasemaga märkimisväärselt. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas sisaldub kokku 6 raudteeprojekti, mis võivad Euroopa Liidult toetust saada kokku kuni 2,3 miljardit krooni. TJA kui noore asutuse jaoks on see tähendanud väljakutset nii rakendusüksusena kui ka struktuuritoetuste-alase tegevuse sidumisel muude asutuse funktsioonidega.

Kui perioodil 2004-2006 tegeleti peamiselt võrdlemisi vähese rahalise mahuga ning ettevalmistava iseloomuga töödega, siis uuel perioodil on toimumas suuremahulised ehitusprojektid.

Aastal 2009 läksid käima esimesed projektid, mille tulemusena tõuseb reisijateveo kvaliteet senisega võrreldes täiesti uuele tasemele. Ühtekuuluvusfondi (ÜF) abiga rekonstrueeritakse Tallinn-Tapa raudteelõik, mille valmimise järel võivad reisirongid sõita Tartu suunas kiirusega kuni 120 km/h. See toob meid jälle sammukese lähemale Rail Baltica plaanide realiseerumisel, mis tähendaks reisirongiliikluse taastamist lõunanaabritega ja ka võimalust reisida raudteed mööda kaugemale Kesk-Euroopasse.

Algas ka kaks projekti olemasolevate peatuskohtade rekonstrueerimiseks. Kokku uuendatakse ligikaudu 100 reisiplatvormi üle kogu Eesti! Uuendatud platvormid ehitatakse vastavalt Euroopa standarditele ette nähtud kõrgusele 550 mm, mis vastab hangitavate uute reisirongide vajadustele.

Eelnevad projektid on tihedalt seotud kõige suuremahulisema 2009. aastal käivitunud projektiga, mis ühtlasi saab olema ka kõige silmaga nähtavam uuendus reisijate jaoks. Praegu kasutuselolevad elektrirongid on füüsiliselt ja moraalselt vananenud ning neid saaks häireteta kasutada veel vaid mõned aastad. ÜFi toega soetab AS Elektriraudtee 18 uut elektrirongi, mis vahetavad täielikult välja seni kasutatavad rongid. Riigihange algas 2009. aasta suvel ning sõelale on jäänud vaid kogemustega ja suured Euroopa rongitootjad, mis lubab eeldada saabuvate rongide kõrget kvaliteeti.

2010. aastal lisanduvad loodetavasti elluviidavate projektide hulka olemasolevate elektriraudtee kontaktliinide rekonstrueerimine Tallinn-Paldiski liinil ning Türi-Viljandi raudteelõigu uuendamine. Viimane projekt tähendab ühtlasi ka eurotoetuste jõudmist seni arendustegevuses tahaplaanile jäänud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS poolt majandatavatele raudteeliinidele.

Mööduv aasta on olnud TJA jaoks töine ja kindlasti huvitav. 2010. tõotab tulla vähemalt sama sündmusterohke ning siis saame nautida juba esimesi käegakatsutavaid tehtud töö vilju. Kindel on see, et Tehnilise Järelevalve Amet jätkab arenemist koostöös terve raudteesektoriga.

Vaheldusrikast 2010. aastat!

Algab eesti.ee võimalusi tutvustav kampaania

25.detsembrist algab riigiportaali eesti.ee võimalusi tutvustav üleriigiline teavituskampaania.

Kampaania ametlik sait on http://www.eesti.ee/kampaania/

Portaali tutvustatakse tv-klippide (TV3, Kanal2, ETV) ning internetivõimaluste (Facebook, Google, Delfi, Neti) abil ning plaan on minna ka inimesele lähemale ehk siis külastatakse riigiportaali tiimiga 8 linna, kus tutvustatakse Eesti elanikele portaali kui suurimat riigi info ja e-teenuste keskkonda.

Kampaaniat tutvustav pressiüritus toimub 29.dets. kell 11.30 RIAs, kel huvi, on oodatud.

Agne Kivisaar
Programmi eestvedaja
RIA

Jõulusoovid Toetustaskult

Jõulukaardi avamiseks palun kliki kaardile või siia!

Ettevõtluse arendamiseks lisandub 650 miljonit krooni

Eilsel Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel võeti vastu otsus suurendada ettevõtluse arendamiseks suunatud EL struktuurivahendite mahtu 650 miljoni krooni võrra.

Raha lisandub peale Euroopa Komisjoni poolset kinnitust kolme meetmesse:
• Eksporditurunduse toetamine + 125 mln krooni;
• Tööstusettevõtja tehnoloogia investeeringute toetamine + 250 mln krooni;
• Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine + 275 mln krooni.

Kõigi kolme meetme rakendusüksus on EAS ja kõik kolm meedet toimuvad avatud taotlemise põhimõttel. Just tänu eelarvevahendite suurendamisele saab teadus- ja arendustegevuse ja tehnoloogia investeeringute meetmes teha täiendavad taotlusvoorud. Ekspordi meetmes on taotlemine pidev ning tänu lisavahenditele on võimalik toetada suuremat hulka projekte.

Ettevõtluse arendamise toetamiseks suunatud lisavahendid tulevad Elukeskkonna arendamise rakenduskavast energiamajanduse prioriteetsest suunast. Ümbertõstmine on ajendatud ettevõtluse arendamiseks suunatud kolme MKM meetme suurest edust ning vahendite oodatust edukamast rakendamisest (MKM meetmete vahendite kasutusest saad lugeda eelmistest postitustest). Kõik kolm meedet, kuhu täiendavad vahendid suunatakse, aitavad Eestil kiiremini majanduslangusest tingitud tagasilöögist toibuda.

Peamiselt toetavad lisavahendeid saanud meetmed järgmisi tegevusi:
• Eksport: sihtturgudega tutvumine, toodete neile kohandamine ja turundus/reklaam.
• Teadus/arendus: tootearenduse läbiviimine ja uuringud
• Tehnoloogiainvesteeringud: uute tootlikumate masinate soetamine ja seadistamine.

Ühtlasi otsustati MKM meetmete ESF poole pealt tõsta 100 miljonit krooni tööpuuduse leevendamiseks Sotsiaalministeeriumi Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamise programmi.

Kui palju on MKMil veel eurotoetusi?! (II osa)

Lisaks toetustele, kust laiem ring huvilisi - eeskätt ettevõtteid, toetust taotleda saab, on MKMil veel ka programmilisi* ja investeeringute kava** alusel tehtavaid tegevusi.

*Programm on lühidalt selgitatuna rakendusasutuse enda poolt ellu viidav projekt. Programmilised meetmed kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.
Programmilised tegevused jagunevad omakorda kaheks:
· Ühed programmid põhinevad fondidel kust taotlejad saavad jooksvalt toetust taotleda (näiteks korterelamute renoveerimislaen või riikliku ekspordi krediidikindlustus). Neis programmides ongi toetus peamiselt laenu või garantii kujul.
· Teised programmilised tegevused on üles ehitatud nii, et riigi poolt välja valitud asutused viivad neid ellu (nt EAS või RIA).

Programmilisteks tegevusteks on MKMil praegusel perioodil kokku ligi 3 miljardit krooni. Sellest kohustusi on võetud juba 99% ulatuses ja jääk on ainult riiklike turundusürituste korraldamise meetmel 36 miljonit krooni ning needki kohustused võetakse uue aasta alguses. Seega võiks öelda, et programmiliste meetmete osas on kogu raha planeeritud. 55% ulatuses ka rakendajatele välja makstud. Siiski rõhutaks siinkohal, et kõigist 14 MKM programmist 5 on just sellised, kust taotlejad saavad pidevalt toetust taotleda laenude või garantiide näol. Nende viie:
· ekspordi krediidikindlustus,
· ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse parandamine,
· ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaen,
· korterelamute renoveerimislaen ning
· stardi- ja mikrolaenu käendus
kogu eelarve on peaaegu 2 miljardit krooni ning taotlemine käib ikka edasi ning raha veel niipea otsa ei saa.


**Investeeringute kava koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste oluliste investeeringuprojektide rahastamiseks. (Vaata näitena transpordiinvesteeringute projekte!)
Lühidalt selgitatuna on investeeringute kava fikseeritud ideede kogum (riikliku tähtsusega prioriteetsed valdkonnad), millel on juba ette fikseeritud ka ligikaudne maksumus, algus- ja lõpukuupäev ning potentsiaalsed rakendajad.
MKM-is on kolm investeeringute kava:
· infoühiskonna edendamine,
· strateegilise tähtsusega transpordi infrastruktuuri edendamine ja
· regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri edendamine.
Investeeringute kavade osas on eelarve kogumaht 10,1 miljardit krooni. Kinnitatud projekte on 7,7 miljardi ulatuses ning väljamakseid tehtud pisut üle 1 miljardi. Jääk ehk kinnitatud projektidega katmata osa on hetkel veel u 2,4 mlrd krooni.

Ja võtame nüüd kogu selle eelarve jutu kokku:

MKM SF perioodi 2007-2013 meetmete kogu eelarve on
18,123 mlrd krooni.

Käesolevaks hetkeks võetud kohustusi on
13,369 mlrd krooni ehk 73,8%.

Väljamakstud on
3,092 mlrd krooni ehk 17,1%.

Jääk (kogu eelarve miinus võetud kohustused) on:
4 754 091 142.- krooni.

Võrreldes teiste rakenduskavadega läheb majanduskeskkonna arendamise rakenduskaval eelarve kasutamise seisukohast kõige paremini. Lisan siia illustreerimaks ka ühe graafiku (suuremalt vaatamiseks klikka graafikul):

Tartu lennujaama avamine

Täna on pidulik päev. Tartu lennujaamas avatakse uus reisiterminal, mis võimaldab teenindada muuhulgas ka rahvusvahelisi lende. Avamisel osalevad teiste seas ka transpordi asekantsler Eero Pärgmäe. Lisainformatsiooni projekti kohta leiate Tartu Postimehest või ASi Tallinna Lennujaam kodulehelt.

Tartu lennujaama reisiterminali ehitust rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja ta kuulub projekti „Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamade arendamise koondprojekt“, mille raames on plaanitud Kärdla reisiterminali ja Kuressaare lennuliiklusala laiendus ning Ruhnus on näiteks juba valminud ilmastikukindel lennurada, millest kirjutasime samuti siin Toetustaskus. Koondprojekti toetatakse kokku 242 miljoni krooni ulatuses, millest Tartu lennujaama arendamist ca 130 mln krooniga.

Kui palju on veel MKMil eurotoetusi alles?! (I osa)

Kahtlemata on peamine eurotoetuste kasutamise efektiivsuse hindamiseks viisiks vaadata, kui palju on üks või teine ministeerium suutnud raha toetuse saajateni välja maksta.

Kuid kui vaadata sama asja teise nurga alt, siis neil, kes kaaluvad veel taotleda eurotoetusi MKMi valdkondadest tekib õigustatud küsimus, millistest meetmest veel oleks võimalik seda teha. Nii jõuame ringiga taaskord tagasi kohustuste võtmise näitaja juurde. Oleme seda teemat Toetustaskus ka varasemalt kommenteerinud (vaata siia), kuid nüüdseks on sellest järjest enam saamas täiesti praktiline näitaja ja on põhjust sellele veel ühes postituses peatuda. Tasuks ju igal potentsiaalsel taotlejal aegajalt jälgida, kui palju vabu eurotoetusi üldse veel alles on.

Esmalt ülevaade avatud taotlemisega toetustest:

Avatud taotlemisega on meil kokku 22 meedet - kogusummas pisut üle 5 miljardi krooni ehk täpsemalt 5 039 418 200 krooni.

Kõige suurema osakaaluga kohustused on tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetamises, tehnoloogia arenduskeskuste toetamises ja turismitoodete arendamise toetamises.

22 meetmest kolmes ei ole veel kohustusi võetud, kuid need tulevad ka lähiajal.
Kokku on võetud kohustuste määr 2 721 238 829 krooni ehk 54%.
Reaalselt väljamakstud on novembrilõpu seisuga 426 272 574 krooni ehk 8%.

Visuaalselt parema pildi saamiseks lisan ka graafikud, kus meetmed koos kohustuste ja jääkidega ükshaaval välja toodud (suuremalt vaatamiseks klõpsa palun graafikul):

Meetmed eelarvega üle 100 mln krooni:

Meetmed eelarvega alla 100 mln krooni:

Ja täpsemalt siis vaba raha järel järgnevalt:

Stardi- ja mikrolaenu käendusprogramm 0.-
Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus 89 749 853.-
Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 143 976 256.-
Arendus-töötajate kaasamise toetus 200 239 129.-
Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning
Ehitusprojekti koostamise toetamine 18 124 895.-
Ühisturunduse toetus 9 964 323.-
Välismessitoetus 28 731 337.-
Tööstusettevõtja tehnoloogia-investeeringu toetus -6 031 120.-
Turismitoodete arendamise toetamine 23 652 395.-
Turismi-toodete arendamise väike-projektide toetamine 58 958 400.-
Klastrite arendamine 57 979 479.-
Innovatsiooniosakud 9 562 816.-
Turismiinfo jaotuskanalite toetamine 45 549 231.-
Katse- ja pooltööstuslike laborite toetamine 61 700 000.-
Loomemajanduse infrastruktuuri toetamine 98 000 000.-
Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamine 23 360 000.-
Eksporditurunduse toetus 91 012 942.-
Ettevõtja turismiturunduse toetamine 29 162 876.-
Avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetamine 34 899 597.-
Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine 717 521 779.-
Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise toetamine 84 718 260.-
Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine 17 179 197.-
Infoühiskonna edendamine, avatud taotlused 480 167 727.-

Järgmises postituses vaatame sama asja programmipõhiste meetmete osas.

Infopäev „24h avatud riik – teabe avalikustamine internetis“

8. detsembril toimub Viru Konverentsikeskuses infopäev „24h avatud riik – teabe avalikustamine internetis“.

Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu teabe avalikustamise erinevatele võimalustele ning kohustustele. Päeva juhib Ülle Madise, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor.

Korraldab Euroopa Liidu struktuurifondide programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ koostöös Andmekaitseinspektsiooni, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ning Siseministeeriumiga.

Infopäeva aitab läbi viia Tallinna Arvutikool OÜ.

Lisainfo http://www.akoolitus.ee/?head=39&pageid=68&language=estonian&firm_id=1

Ettevõtlustoetused pildis! vol 3.

OPEN DAYS 2009 järelkaja

Euroopa Komisjon korraldab iga aasta regioonide ja linnade nädalat OPEN DAYS, mis toimus 5.-8. oktoobrini 125 seminari näol rohkem kui 6000 osalejaga 33 riigist. Kuna ootamatult kiiresti on juba käes november, siis on viimane aeg natuke sellest üritusest kirjutada:)

Minu huviorbiidis olid Euroopa Komisjoni poolsed lihtsustused ning mõtted perioodist 2014+, mille osas on Euroopa Komisjoni sõnum selge: 2014+ perioodi ettevalmistuste valguses jätkub poliitiline debatt ja üldiselt on suundumus süsteemi lihtsustamise suunas. Nii ongi Eestis kui ka Euroopa tasandil alates 2008. aasta lõpust panustatud eurotoetuste kiirema majandusse suunamise nimel muudatustesse. Majanduskriis on kasukski tulnud, ehk peatab see suure eurotoetuste jagamise reeglite lumepalli. Alguse on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igatahes teinud ja jätkab samal kursil.

Peamised mõtted tekkisid väitest, et eurotoetuste jagamisel on riiklikud reeglid osaliselt rangemad kui Euroopa Komisjon ette näeb. Kas me tunnistame seda või mitte, kuid iga liikmesriik on tõenäoliselt sätestanud eurotoetuste rakendamisel nõudeid, mida pole Euroopa Komisjon nõudnud. Ranged reeglid loovad küll eeldused kulude kontrolli all hoidmisele ning parematele auditite tulemustele, kuid samas tekitavad administratiivselt raskelt hoomatava süsteemi.

Tundub, et tegemist on nö lumepalliefektiga, kus alguses ollakse liikmesriikides ebakindlad süsteemi toimimises ja seetõttu kehtestatakse karmid reeglid, et vältida eurotoetuste kasutamisel rikkumisi ning sellest tulenevaid tagasimakseid esialgu igaks juhuks. Mida aeg edasi, seda enam saadakse ettekirjutusi detailsetest auditite aruannetest ja kõiksugustest kontrollidest, mida kõike võiks veel paremini teha, olgu need siis siseriiklikud või tulenegu Euroopa tasandilt. Mistõttu vaadatakse iga kontrolli tagajärjel veel kord reeglid üle ja lisatakse üht-teist.

Senini on uutele liikmesriikidele laekuvad eurotoetused periood-perioodilt ka mahult üha suurenenud, muutes süsteemi liikmesriikides üha mitmetahulisemaks nii eurotoetuste administeerimise, valdkondade kui ka toetuse saajate osas. Vaatamata selle, et kasvavad kõikide osalejate kogemused, kasvab ka oht, et kuskil süsteemis on mõni nõrk lüli, mille katkemise korral võib väga suurte toetussummade juures olla oluline mõju. Nõrkade lülide kõrvaldamiseks seatakse liikmesriigi poolt jällegi mõned lisanõuded.

Igale kitsendusele on põhjendused iga riigi olukorrast ja eripäradest tulenevalt olemas, aga kuskil on lagi, millest alates süsteem enam ei toimi või ei ole suuteline reageerima muudatustele majanduskeskkonnas. See tekitab vajaduse kriitisemalt hinnata, kas kõik reeglid on ikka vajalikud. Suurt lumepalli hakatakse siit ja sealt sulatama ja vähehaaval leitakse need kohad, mille osas ollakse valmis lihtsustama. Ja elu läheb mõneks ajaks kergemaks. Samas tähendab iga lihtsustus toetuse saajale omakorda järelevalvele ja auditile suuremaid riske, nemad peavad vaatamata lõdvematele reeglitele olema siiski veendunud, et eurotoetusi kasutatakse efektiivselt ja eesmärgipäraselt. Ja kui nad selle ei veendu, algab uus tsükkel reeglite rangemaks muutmisel...

Kui sinu maja külmetab, siis sina kaotad raha!

Kredex viib juba neljandat aastat läbi läbi energiasäästu teavituskampaania, mis seekord kestab 5 nädalat ning kannab loosungit “Muuda oma kodu energiasäästlikuks!“.

Kampaania peamiseks eesmärgiks on tõsta elanike energiasäästualast teadlikkust, juhtides tähelepanu sellele, et korterelamu renoveerimine on vältimatu ning aitab inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada.

Eesti hooned on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed, kuna tavalise nõukogudeaegse korterelamu raudbetoonpaneelist välissein on ehitatud vastavalt selle aja ehitusnormidele, mis olid võrreldes tänasega madalad. Hiljuti valminud laiaulatuslik uuring paneelelamutest tõi välja probleemina just elamute välisseinte konstruktsiooni omapärast tulenevad külmasillad ja piirete vähese õhutiheduse, mis põhjustavad suure soojakao ning toovad elanike kaasa suured küttearved. Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-220 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga kolmandiku võrra väiksem. Seega tarbime ja maksame energia eest tunduvalt rohkem. Olukorras, kus jätkub energiakandjate hinna tõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe, tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna, sealhulgas ka hoonete sisekliima parandamisele.

Elamu renoveerimine tasub ette võtta komplekselt ning kindlasti on oluline korrastada ka kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Energiasääst ei tohi tulla halvema sisekliima arvelt, kuna see avaldab olulist mõju elanike tervisele. Remonditöödega võimalikult suure energiasäästu saavutamiseks on mõistlik eelnevalt spetsialistide käest nõu küsida mida ja millises järjekorras teha.

Et järgmisel kevadel töödega pihta hakata, on praegu just õige aeg järgmise aasta plaanide tegemiseks, sealhulgas tööde ettevalmistamiseks ja finantseerimisküsimuste lahendamiseks. Lisaks sellele, et ehitushinnad on võrreldes paari aasta tagusega korralikult kukkunud on Eestis täna ka parimad laenutingimused korterelamute rekonstrueerimiseks.

Teavituskampaania viiakse läbi üle Eesti ning selle raames ilmuvad trükised, print-, väli-, tele- ja raadioreklaam ning inforeklaamid ühistranspordis ja asulate tõmbekeskustes. Kampaania perioodi sisse jääb ka KredExi ja partnerite poolt korraldatav energiasäästunädal, mis toimub 9.- 16. novembrini ning mille eesmärk on panna inimesi mõtlema energia tarbimise ning selle vähendamise peale. Ühte nädalasse on koondatud mitmeid tegevusi ja üritusi, et anda sellele teemale suurem kuuldavus ja nähtavus.

Info Priit Kingolt KredExist.

Täna algab turvakampaania

Täna algab kuuaega kestev internetiturvalisuse kampaania Eesti elanikele, millega julgustame vanemaid oma laste internetikäikudest osa saama.

Kell 14.00 anti Kristiine keskuse aatriumis kampaaniale avalöök ning avati installatsioon, mis kujutab internetti lapse pilgu läbi vaadatuna.

Laste turvalisus internetis saab alguse emadest-isadest. Samuti eeldavad head netikombed hulgaliselt kodutööd. Vanemad leiavad aga sageli, et arvutiteemadel on lapsed neist targemadki. Selle tõttu jäävad paljudel lastel saamata vajalikud nõuanded, kuidas internetis ohtusid ära tunda ja neile reageerida.

Rohkem infot: http://www.netiohud.ee/

Kampaania toimub Euroopa liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
RIA (Katrin Pärgmäe, Agne Kivisaar)

Energiasäästu saavutamine lihtsamaks!

Aknast välja vaadates ei ole meil ilmade osas sellel aastal enam midagi positiivset loota. Peagi, kui kuldsed lehed on puudelt kadunud, saab minna ainult pimedamaks, sombusemaks, külmemaks ja külmemaks... Vähemalt ühes mõttes on see aga hea, korterelamutel avaneb taas võimalus tellida energiaauditi toetust:) Positiivne on ka see, et uue hooaja alguseks on alates 10. oktoobrist jõustunud lisaks ettevõtluse valdkonna meetmete lihtsustustele muudatused ka energiasäästu vallas, nimelt energiaauditi toetuses, vaata täpsema info saamiseks siit ja siit ka.

Arvestades muutunud majandustingimusi ning korterelamute renoveerimislaenu programmi abil rekonstrueeritavatele kortermajadele esitatud tervikprojektide elluviimise nõuet on muudetud toetust nii, et ehitusprojekti toetuse saamisel on võimalik taotleda toetust kuni 50 000 krooni kalendriaastas korterelamu kohta, kui tegemist on erinevatest osadest koosneva rekonstrueerimiseks vajaliku tervikprojektiga (katuse, fassaadi, kütte- või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks vajalikud ehitusprojektid). Energiaauditi ja ehitusekspertiisi toetuse maksimummäär on 10 000 krooni korterelamu kohta kalendriaastas. Toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest.

Lihtsustatud on ka omafinantseeringule seatavaid nõudeid nii, et abikõlbliku omafinantseeringu hulka arvestatakse ka kohalike omavalituste poolt antud tagastamatud toetused. Energiasäästu saavutamist peavad oluliseks ka kohalikud omavalitsused ja seetõttu ei ole põhjendatud piirangud korterelamute renoveerimise toetamisel. Näiteks Tallinna linn toetab ühistuid energiamärgise taotlemisel ning plaanib „Fassaadid korda“ meetme raames taotlevatele ühistutele eraldada toetust renoveerimislaenu väljastamisel, mida taotleja saaks kasutada laenu puhul nõutava omafinantseeringu katmiseks.

VOLIS: e-demokraatia kohalikul tasandil

E- teenuste arendamise voorus toetati 2009. a kevadel projekti "Kohaliku omavalitsuse Volikogu/Valitsuse Infosüsteem - VOLIS".

Projekti elluviija Siseministeerium on kirjutanud: "Projekti eesmärgiks on olukord, kus kõigil kohalikel omavalitsustel on võimalik kasutusele võtta volikogu tööks ja avalikkuse kaasamiseks sobiv infosüsteem, mis on eelduseks e-demokraatia arengutele ning kvaliteetsete e-teenuste pakkumisele" (http://www.emaakond.ee/).

Volis

View more presentations from MKM.

Eksporditoetused pildis!

Tänasel Toetuste teabemessil on teiste ettevõtlustoetuste hulgas tähelepanu all eksporditoetused, mille kohta samuti eraldi töötuba on olemas. Kuid kui Sa ei jõudnud tänasele messile, siis täpsemat infot eksporditoetuste kohta saab EASist!

Ekspordi arendamiseks on mitmed erinevad meetmed kujundatud ning selle tulemusena saab taotleda eurovahenditest: eksporditurunduse toetust, toetust välismessil osalemiseks ja ühisturunduseks. Illustreeriva materjalina vaata klippi!

Kas sa tead juba...

... kuidas oma ettevõtte arendamiseks eurotoetust taotleda? Terve selle nädala jooksul on erilise tähelepanu all ettevõtlustemaatika ehk käimas on ettevõtlusnädal, mis kestab 5-9. oktoober. Selle raames on oluline päev kolmapäev, 7. oktoober kui toimub toetuste teemaline teabemess. Messil Ettevõtja Eesti 2009 tutvustatakse paljusid erinevaid võimalusi oma ettevõtte arendamiseks toetuse leidmisel. Ürituse toimumiskoht on Tallinna Lauluväljak.

Mess on mõeldud juba tegutsevale väikese või keskmise suurusega ettevõttele, kes soovib ennast arendada ja leida uusi võimalusi turul tegutsemiseks. Võimalusi on palju - olemas on töötoad erinevate teemade lõikes, kuulata saab asjatundjate nõu, selgitavat infot jagavad nii KredExi kui EASi ja samuti MKMi esindajad. Messil osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mis praeguseks on küll lõpetatud. Registreerimiskiiruse alusel võib öelda, et huvi osalemise vastu on olnud väga suur. Homme siis juba on kõik huvilised koha peal olemas!

Mess annab vägagi mitmekesist infot ja praktilist nõu, mida ettevõtluses rakendada. Töötoad ja seminarid on valdkonnapõhised ja pakuvad infot erinevatest toetuse saamise võimalustest. Valdkondadeks on koolitus, eksport, teadus- ja arendustegevus jt. Toetusi neis valdkondades rahastatakse suures osas EL fondidest (ERDF ja ESF). Loodetavalt saavad huvilised messilt ka selgema pildi eurotoetustest!

Lisainfot leiad EASi lehelt ja ettevõtlusnädala lehelt.

Hommikuti valgustatakse eurotoetustest

Tänases ETV hommikuprogrammis Terevisioon leidis käsitlust üks hea näide, mille jaoks eurotoetuseid kasutatakse. Lähemalt tutvustati teadusasutuste ja ettevõtete koostöös loodud eraõiguslikku uurimisasutust Vähiuuringute TAKi (Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus). TAKi puhul on tegemist uurimisasutusega, mis teostab ettevõtetele uute ja kõrgema lisandväärusega toote, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks vajalikke uuringuid. Vähiuuringute TAKi arendussuundadeks on uue põlvkonna vähiravimite väljatöötamine ja tehnoloogiliste platvormide väljaarendamine ning rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja prognoosimisel.

Tehnoloogia Arenduskeskuste arendamiseks suunati selle perioodi raames üle 904 miljoni krooni ning sellest said toetust 14 TAKi. Tehnoloogia Arenduskeskustele eurovahendite jagamisest kirjutasime ka juuni alguses blogis, kui president Ilves andis üle tehnoloogia arenduskeskuste rahastusotsused.

Eurotoetuste kasutamisest on võimalik kuulda-näha teisi näiteid edasisetel kolmapäevahommikutel peale 7:45 Terevisioonis. Varem on räägitud näiteks Tallinna Loomaaia arendustest, tööturule jõudmisest käsitöö kaudu jms.

eRiigi edulood

Euroopa Liit palus, et Eesti nimetaks oma viimaste aastate eRiigi suurima eduloo ja annaks loetelu "hea tava" lahendustest. Seega ministeeriumide IT juhid ja IT arhitektuuri eksperdid märkisid ära Eesti suurimad IT saavutused. Üht -või teistpidi on edulood seotud ka eurorahade kasutuselevõtuga.

eID infrastructure
Interenet voting
X-tee infrastructure
eTax Board, e-Customs
Citizen portal
eKool (eSchool)
Administration system of the state information system RIHA
Company registration portal
Interoperability framework
Web Map server
Document exchange centre
eHealth
CERT Estonia
ePolice
Address Data System
Estonian Information Society Strategy
e-Governance Academy
eParticipation portal

Kuidas üks korterelamu energiasäästlikuks sai

Selle aasta juuni lõpus SEB ja Swedbank’i vahendusel taotlemiseks avanenud KredEx'i korterelamu renoveerimislaen on üks nendest eurotoetustest, mis eeldavad osade inimeste aktiivsust teiste heaolu nimel. Abstraktse korteriühistu taga seisavad ju sisuliselt vabatahtlikud, kes on nõus panustama kogu korterelamu nimel oma aega ja energiat.

Seekordne Toetustasku intervjuu ongi tehtud ühe säärase tubli korteriühistu juhatuse esinaisega, kelle eestvedamisel sai alguse miljööväärtusliku korterelamu renoveerimine energiasäästlikumaks. Uurisime, kui keerukas oli laenutaotlemise protsess ja kus maale praeguseks ehitus on jõudnud.

Kust tekkis mõte taotleda KredExi korterelamu renoveerimislaenu?
Kuna meie väärika maja olukord oli katastroofiline, siis midagi oli vaja vältimatult teha. Esimestest pressiteadedest sain informatsiooni, edasi sai juba teravalt huvi tuntud ja uuritud võimalusest sellest osa saada.

Mis on taotlemise juures kõige keerulisem? Kas midagi võiks olla teistmoodi/paremini korraldatud?
Midagi väga keerulist ei olnud, õnneks ei tegelenud asjaga üksi, oli abilisi kes aitasid infokillukesi kokku panna. Võib-olla mõned pangapoolsed nõuded olid küsitavad. Esiteks nõuti täpset summat, aga kui ehitajaga pole veel käed löödud, siis on raske täpset summat teada üldkoosolekul. Samuti anti pangas info et laenu saab taotleda vaid ühe korra ja ei mingil tingimusel rohkem. Ühistus on vahel targem ehitusplaane samm sammult üldkoosolekule esitleda. Eriti kui suur osa elanike on vanemapoolsed või siis kelle jaoks ettevõtlus ei ole igapäevane keskkond. Kui esimesed tööd õnnestuvad siis on järgmisi projekte kergem läbi suruda. Meil sujus taotlemine siiski üsna lihtsalt ja mingeid tõsiseid probleeme meil ei olnud.

Milliste tööde jaoks raha taotlesite? Kas kõik vajalikud tööd saavad tehtud?
Taotlesime vastavalt varem tellitud ja KredExist toetust saanud energiaauditile keskküttesüsteemi renoveerimise ja väljavahetamise, välisseinte osalise soojustamise. Loodame kevadel veel taotleda soodustingimustel laenu, siis planeerime veel lisa
taotleda näiteks fassaaditöödele, pööningu soojustamisele jms.

Milline oli majaelanike suhtumine laenu võtmisesse? Kas pidite vaeva nägema elanike veenmisega?
Meie majas toimus nn paleepööre, täna on ühistu liikmed väga positiivselt meelestatud, inimestes on tekkinud tõsine soov maja korda teha. Sellist innukust ja kaasamõtlemist on rõõm kogeda.

Kuidas ehitustööd edenevad? Kas olete rahul?
Peaaegu lõpule on jõudnud küttesüsteemi väljavahetamine, siiani probleeme pole olnud, järgmisel nädalal saame soojuse majja, st saame alustada kütteperioodi normaalselt ilma viivituseta. Välisseinte osalise soojustamisega alustame lähipäevadel.

Uued informatiivsed osad Toetustaskus!

Nüüdseks on Toetustasku saanud endale toredad uued informatiivsed osad külge - üleval päises asub menüüriba, kust avaneb esimene uuendus - Eesti kaart transpordi valdkonna projektidega. Tegemist on projektidega, mis on kirjas transpordi investeeringute kavas. Investeeringute kava annab õiguse taotleda eurotoetust, projektitaotlused hindab ja kinnitab MKM. Praeguseks on heaks kiidetud 16 projekti sh hiljutised otsused Veerenni tn ja Filtri tn ühendustee ehitamiseks Tallinnas ja Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ehitamiseks.

Teine uuendus asub samas menüüribas ning sealt leiate tabeli, mis kajastab kõiki MKMi eurotoetuste tegevusvaldkondi. Sellest saate teada, millised valdkonnad toetust saavad ja kuidas ning millise asutuse kaudu saab eurotoetust taotleda. Loodetavalt on see praktiliseks abiks teile! Samas annab see hea pildi MKMi tegevusspektri laiusest.

Teedeehituse projektid on tuntuimad!

Äsja valminud struktuuritoetustest teadlikkuse uuringust selgus, et teedeehituse projektid on tuntuimad. Teede ja liiklussõlmede ehitamine hakkab kindlasti palju kergemini silma kui mõne teise valdkonna objekt. Asuvad need ju laiali mööda Eestit ja jäävad sõna otses mõttes tee peale ette. Kuna toetust saanud objektide juurdes on alati vajalik viidata toetuse allikale, milleks on suur stend EL lipu ja purjesümboliga, siis jääb stend logoga kindlasti silma! Infoks, et tegelikult võib stendidel esineda mitu erinevat logo olenevalt toetusfondist: Regionaalarengu fond ja Ühtekuuluvusfond, neist kahest ongi pärit toetusraha transpordi investeeringute projektidele.

Toetatavate tegevusvaldkondade tuntuse esikolmiku moodustavad: teed, raudteed, sadamad (90%), põllumajandus (83%) ning keskkonnahoid (81%). Selline vastus pärineb küsitletutelt, kelle jaoks oli Euroopa Liidu struktuuritoetuse mõiste tuttav ja erinvad valdkonnad olid ka üles loetletud. Kui vastajad ise pakkusid toetust saavaid valdkondi ehk spontaanne tuntus toetusvaldkondadest moodustus kolmiksamadest valdkondadest: kõige sagedamini mainiti põllumajandust (49%), järgmisena teedeehitust (37%) ja haridust (21%). Teadlikkus toetatavate valdkondade osas on sarnane varasemate aastatega.

Üleüldse teab 84 % elanikest, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust, kuid samas ainult 32% Eesti elanikest teab või on kuulnud midagi Euroopa Liidu struktuuritoetusest.

Soovitused IKT projektikirjutajatele

Eurotoetusest rahastatavate IKT projektide üheks oluliseks eesmärgiks on avaliku teenuse kujundamine isikule kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks, kasutades selleks kaasaegseid IKT lahendusi.

Toetamaks projektikirjutajate ja menetlusloogikate kirjapanijate loometööd, on Riigi Infoüsteemide Arenduskeskus reastanud hulga häid soovitusi.

Virtuaalne infoseminar eurotoetustest!

Sel reedel, 18.09 korraldab EAS uues vormis infopäeva ettevõtjatele - seminaril saab osaleda läbi interneti. Homsel seminaril tulevad käsitlusele toetusvõimalused ettevõtlusvaldkonnas. Räägitakse:

- stardi- ja kasvutoetust ettevõtte käivitamiseks ja arendamiseks;
- koolitusosakut mikro- ja väikeettevõtetele tööalase koolituse ostmiseks;
- eksporditoetusi ekspordi alustamiseks ja laiendamiseks.

Loe lähemalt EASi leheküljelt ja homme vaata, mis toimub!

Tippspetsialisti värbamine ettevõttesse nüüd lihtsam!

Tippspetsialistide Eestisse toomine muutus taotlejale lihtsamaks alates üleeilsest. Muudatus tulenes Euroopa Komisjoni vastu võetud uuest ajutisest ühenduse riigiabi raamistikust, mille eesmärgiks on parandada ligipääsu rahastamisele praeguses finants- ja majanduskriisis olevate riikide ettevõtetele. Tegemist on arendustöötaja kaasamise toetusmeetmega, mille abil on Eestis tegutsevatel ettevõtetel võimalik oma konkurentsivõime tõstmiseks vajalike uuenduste läbiviimiseks tugeva rahvusvahelise kogemusega spetsialistide kompetentsi kasutada neid ettevõttesse kuni kolmeks aastaks palgates.

Mis muutus?
Kui varem tekitas taotlejas segadust rahvusvahelise kogemuse ja ettevõtte suuruse nõue, mis oli tingitud Euroopa Komisjoni seatud tingimustega, siis nüüd on võimalik rahastust taotleda kõikidel Eestis registreeritud ettevõtetel sellise tippspetsialisti värbamiseks, kes omab vähemalt 5-aastast rahvusvahelist töökogemust, mis on omandatud asjaomases valdkonnas väljaspool Eestit viimase kümne aasta jooksul. Selline nõue tagab, et ettevõtete arenguväljakutsete lahendamine toimub eelkõige läbi kaasaegset ja kvaliteetset kompetentsi omavate tippspetsialistide värbamise. Ühtlasi kaotati ära eelnev vähemalt 2-aastase töökogemuse nõue ettevõttes/teadusasutuses, kust arendustöötaja uude ettevõttesse tuleb ning põhifookuses on nüüd eelkõige tippspetsialisti eelnev valdkondlik töökogemus sõltumata eelnevast staažist viimase töövõtja juures. Samuti tuleb taotlejal arvestada sellega, et ettevõttesse kaasatav uus töötaja ei tohi olla ei taotlemise hetkel ega ka 12 kuud enne taotlemist töölepingulistes suhetes toetust taotleva ettevõttega. Lisaks töökulude katmisele saavad ettevõtted taotleda toetust ka sobiva tippspetsialisti leidmisega seotud kulude katmiseks. Personaliotsinguga seotud kulud on abikõlbulikud neli kuud enne taotluse esitamist EAS-i. Taotlejal tuleb arvestada sellega, et personaliotsinguga seotud kulud kaetakse kuni ühe kolmandiku ulatuses ettevõtjasse kaasatava arendustöötaja töölepingus sätestatud esimese 12 kuu töötasust.

Infot jagas Sille innovatsioonitalitusest.

Maanteeprojektid kaardil nähtaval!

Nüüd on Maanteeameti kodulehel näha "Regionaalse maanteede rekonstrueerimise koondprojekti" raames eurotoetust saavad teelõigud. Tegemist on transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava suurima mahuga ERDF projektiga, ülejäänud suuremahuliste projektide vahendid tulevad Ühtekuuluvusfondist. Kuna toetust saavad paljud teelõigud üle Eesti, siis koondati need ühe projekti raamesse. Kaardilt saab näha ka, milliste teelõikudega on juba alustatud praeguseks ning millised on järgmisel aastal kavas.

Samu projekte juba elusuuruses märkate kindlasti ringi sõites, kus tee kõrval hakkavad silma juba tuttavad tahvlid Euroopa Liidu lipu ja Eesti tuleviku heaks! märgiga. Selle järgi tunnete ära, et tegemist just Struktuurivahendite kasutamisega!

Kaarti näete siit!

2004-2006 perioodi euroraha MKMis edukalt kasutatud

Augusti lõpus sai läbi eelmine 2004-2006 eurorahade periood. MKM kasutas oma valdkondades eraldatud struktuurivahendite 1,788 miljardist kroonist ära 101,41%. Üle 100%-line kasutamine tulenes transpordi valdkonna ehk meetme „Transpordi infrastruktuuri arendamine“ eelarve ületamisest. Kuna transpordi valdkonnas oli võimalik vahendeid kiirelt kasutada, siis tõsteti teistest meetmetest sinna veel vahendeid juurde. Ikka selleks, et õigeaegselt kõik meile planeeritud vahendid oma otstarbe leiaks. 2009. aasta veebruaris pikendas Euroopa Komisjon 2004-2006 perioodi veel kuni 30. juunini, et tagada võimalikult kõrge vahendite kasutamine. Selle raames jätkati tegevusi reisisihi programmis ja inkubatsiooni meetmes, projekte lõpetati transpordi ja infoühiskonna vallas.

Et paremat ettekujutust saada numbritest, siis siin on aastate lõikes graafik:

Graafikult näete 2004-2006 perioodi väljamaksed MKMi valdkondades (ettevõtlus ESF ja ERDF, infoühiskond ja transpordi ERDF projektid) ning paralleelselt on lisatud ka 2007-2013 perioodi senised väljamaksed MKMi valdkondades. Võrdluseks veel nii palju, et oleme sellel aastal maksnud ca sama palju toetusi välja kui kogu eelmisel perioodil kokku!

Perioodi lõpetamine tähendab kokkuvõtete tegemist. Perioodi 2004-2006 lõpparuanne esitatakse Euroopa Komisjonile 30. septembriks 2010. Aruande koostamiseks on aasta aega, et jõuaks kokku koondada erinevate meetmete aruanded ning auditeeriv asutus saaks anda oma hinnangu. Täielik väljamaksete summa võib veidi veel muutuda tulenevalt võimalikest korrektuuridest, näiteks seoses rikkumiste või tagasimaksenõuetega. Kõik tagasimaksed kahjuks suure tõenäosusega tähtaegselt ei laekugi ning osa sellest summast võib jääda Eesti riigi kanda.

Minister Parts toetab eurorahade ümberjagamist valdkondade vahel

Tänases Äripäeva artiklis on välja toodud, kuidas aastad tagasi paika pandud eurorahade jaotus vajakas praeguses olukorras ümberarvestamist, kuid see vajab uusi otsuseid erinevate ministeeriumite vahel.

Vähendada võiks n-ö toredusinvesteeringud ning keskenduda ekspordi, investeeringute ning töökohtade loomise soodustamisele, arutleb Juhan Parts.

Artikli juurde saab siit.

Infotehnoloogia avalikus halduses, aastaraamat 2008

Hiljuti valmis "Infotehnoloogia avalikus halduses" aastaraamat 2008. Raamatus kõnelevad valdkondade ja projektide eestvedajad ning muuhulgas saab hea ülevaate EL struktuurivahenditest rahastatud projektidest. Eesti keeles on raamat üleval siin.

Täiendused MKM MEETMETE tabelisse

Taaskord on põhjust juhitda Teie tähelepanu MKM MEETMETE tabelile, vaata Toetustaskus paremale:) või siis siia. Ühtekokku on MKM välja töötanud 34 meedet.

Võrreldes suvise seisuga on jõustunud kaks meedet: Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise tingimused ja kord ning Katse- ja pooltööstuslike laborite infrastruktuuri investeeringute toetamise tingimused ja kord. Esimene neist on suunatud ettevõtlusaktiivsuse suurendaminsele loomemajanduses, loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele ning loomeettevõtjate ja teiste valdkondade ettevõtjate koostöö hoogustamisele soodsa tegutsemiskeskkonna loomise ja koostöö arendamise kaudu. Teise meetme üldeesmärgiks on aga ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine läbi teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri investeeringute toetamise.

2009. aasta jooksul on veel plaanis avada eskpordigarantiide meede ning rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamise skeem. Tõenäoliselt lisanduvad veel mõned uued algatused seoses muudatustega majanduskeskkonnas, nendest on aga veel liiga vara kõnelda.

Kuidas läheb lennujaamade arendamise koondprojektil?

Ruhnust me juba oma blogis kirjutasime, kuid teistest veel mitte.

Talitusekaaslane käiski Tartus kaemas, mis teoksil...

Teoksil on palju. Hetkel käib reisiterminali ehitamine. Olemasolevast reisiterminalist jäävad alles vaid konstruktsioonitalad, külgmised seinad ja katus. Reisiterminali suureneb ehituse tulemusena ca 300 ruutmeetri võrra. Siis kui kõik valmis, võib reisiterminal vastu võtta ka regulaarreise. Tegelikult on juba natuke algust tehtud... 3. juulil oli ajalooline moment - Tartu lennurajal maandus esimene AirBalticu lennuk.

Palju on veel teha... Näiteks soetatakse uus päästeauto, mis vajab ka kodu ja seega ehitatakse talle depoo.

Tartu lennujaamas tehakse veel palju muudki.... Keda detailid huvitavad, siis soovitan vaadata Tallinna Lennujaama kodulehele!

Ehitusest Pärnus...

...räägib meile Eva Maanteeametist:

On rõõm teatada, et suuresti tänu Euroopa Ühtekuuluvusfondile, algab selle aasta sügisest Pärnus Ehitajate tee ja Lääne ühenduse ehitus. Ehitajate tee on kavas ehitada 2+2 sõidurajaga maanteeks, samuti tehakse korda palju Ehitajate teega ristuvaid linna tänavaid. Lääne ühenduse praegune kuumaastik saab olema 1+1 sõidurajaga tee - sile nagu siidilint!

Linnaelanikud saavad ehitusest rohkemat aimu ilmselt järgmisel aastal, kui Ehitajate teel ja Lääne ühendusel (Lennujaama kandis) algab tihe töö! Samas ei pea rahvas muretsema sellepärast, et kuidas siis liiklema pääseb. On ju ikkagi harjutud sõitma oma teada-tuntud radu pidi... Asi on nimelt selles, et ehituse ajaks on pandud Töövõtjale kohustus, et 1+1 sõidurajaga tee peab olema liiklejatele kogu ehituse vältel avatud, samuti peab olema läbipääs tagatud ka Lääne ühendusel. Ja et sellest veel vähe ei ole, alustatakse 2010 aastal ka Papiniidu silla rekonstrueerimist. Nii, et Pärnu linn saab olema üks suur ehitustander!

Kõik see peaks valmis saama 2011 aasta suve lõpuks. ÜF toetab seda projekti 85% ulatuses. Keda asjade kulg täpsemalt huvitab, saab infot Maanteeameti kodulehelt.

Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse (I osa)

Kas olete kursis, kuidas toimub Euroopa Liidu liikmesriikidele euroraha jagamine perioodide lõikes? Miks ja mille alusel Eesti sai 53,3 miljardit krooni? Kes selle üle otsustasid? Kas meil ka sõnaõigust selles protsessis oli? Kui ei, siis järgnev Toetustasku sari "Kuidas euroraha riikide vahel jagatakse" on just nendele küsimustele vastuste leidmiseks. Sissejuhatuseks natuke Euroopa Ühenduse eelarveprotsessist.

Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raamid 2007-2013 perioodiks on paika pandud EL finantsperspektiiviga 2007-2013. Tegemist on mitmeaastaselt planeeritavate tulude ja kulude struktuuri ning maksimaalseid piirsummasid sisaldava instrumendiga. Finantsperspektiivi põhjal koostatakse igal aastal EL aastaeelarve kokkulepitud kulude ja tulude piirmäärasid ületamata. Seega annab finantsperspektiiv struktuurifondide üldregulatsioonile rahalised raamid. Kui struktuurifondide üldregulatsioon määrab ära mis valdkondi ja mis tingimustel saab rahastada, siis finantsperspektiiv sätestab piirsummad ja reaalsed rahalised vahendid kogu perioodiks. Muudatused finantsperspektiivis võivad kaasa tuua ka muudatusi SF üldregulatsioonis ning liikmesriikide eelarvetes.

EL finantsperspektiiv võetakse vastu Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt institutsioonidevahelise lepinguna. Selleks, et lepinguni jõuda kohtuvad EL rahandusministrid eesmärgiga ühtlustada seisukohti EL finantsperspektiivi ning EL eelarvepoliitika osas.

2007-2013 EL finantsperspektiivis moodustab ühtekuuluvuspoliitka kogu Euroopa Ühenduse eelarvest 36% ehk 308 mlrd eurot. Sellest 62% ulatuses peaksid projektid olema suunatud Lissaboni strateegia kasvu ja töö eesmärkidele.

Struktuurifondid on keskendunud järgnevatele prioriteetidele:
- arengus maha jäänud piirkondade toetamine (Eesmärk 1)
- majanduslikule ja sotsiaalsele kasvule kaasa aitamine piirkondades, mis läbivad strukturaalseid raskusi (Eesmärk 2)
- treeningsüsteemide uuenduste edendamine ja töökohtade loomise toetamine väljaspool “Eesmärk 1” regioone, kus sellised meetmed moodustavad osa järele jõudmise strateegiatest(Eesmärk 3)

Lisainfot leiate siit!

Transpordi valdkond kiirendab euroraha kasutust

Ilmselt jõudsite juba märgata kõrvalolevast uuendatud eurorahade kasutamise graafikust, et toimunud on muudatus - suurenenud on kohustuste võtmise osa transpordi valdkonnas. Seetõttu on tõusnud ka kogu MKM meetmete kohustused. Transpordi valdkonnas tõusid planeeritavad kohustused seniselt 2,7 miljardilt 6,9 miljardile ja võetud kohustused 2,5 miljardilt 4,6 miljardile. Ja tuleneb see kõik juuni alguses kinnitatud investeeringu kava muudatustest.

Selgituseks räägib Julia Bergstein (transpordi infrastruktuuri talituse juhataja):

Miks suurenesid transpordi valdkonna kohustused nii suurel määral?
Tänaseks kujunenud olukorras on riigi prioriteet välisvahendite kasutamise kiirendamine majanduse elavdamiseks. Seetõttu tehti olulisi muudatusi mitmetes euroraha kasutamise otsustes. Esmalt taotleti Euroopa Komisjonilt (EK) Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava muudatust Tallinn-Tartu maantee osade lõikude ehituse abikõlblikuks muutmiseks. Sellest tulenevalt muudeti juunis ka investeeringute kava. Tulenevalt ehitushindade langusest vaadati üle projektide maksumused ning tehti korrektiive projektide rakendamise aegades st, et toetuse saajad on kohustatud oma projekte eelnevalt planeeritust oluliselt varem ellu viima. Võetud kohustuste suur maht on tingutud osalt ka EK poolt antud võimalusest suurprojektidele siseriiklike toetuse taotluse rahuldamise otsuste tegemine enne EK poolt välja antud projekti rahastusotsust.

Mida kohustuste võtmine reaalselt tähendab transpordi valdkonna projektide puhul?
Reaalselt tähendab see seda, projekte hakatakse varem ellu viima ja välisvahendite väljamaksed aastatel 2009-2011 suurenevad. Näiteks võrreldes 2008 aastal planeerituga peaks 2009 aasta väljamaksed suurenema üle 200 mln kr. „Peaks“ seepärast, et kõik sõltub hankemenetluste kulgemisest ja vaiete esitamistest. Kui kõik hanked kulgevad plaanipäraselt ja pakkujad ei esita vaidlustusi on sel aastal võimalik välja maksta 1,56 miljardit krooni välisvahendeid. Hangete vaidlustuste puhul lükkuvad mõnede objektide ehituse algused 2010 aastasse ning sel aastal välja maksmata summad lükkuvad samuti tulevasse aastasse. 2010 aastaks planeerime väljamakseteks 2,5 miljardit krooni välisvahendeid.

Milline on praegune seis, kui palju on juba rakendamisel?
Investeeringute kavas olevast 24 projektist on minister kinnitanud 13 projektitaotlust ning 3 projektitaotlust on veel menetluses. Sel aastal ootame veel 4 ja kui hästi läheb siis 6 projektitaotlust.

Selle aasta lõpuks oleme planeerinud 18 projektitaotluse rahuldamise, mille välisvahendite kogumaht on 8,2 miljardit krooni. Kõik toetuse taotluse rahuldamise otsuse saanud projektid on rakendamise eri faasides. Mõned projektid on ehituses alates möödunud aastast, osade ehitus algas käesoleval aastal, paljude projektide hankemenetlus on käimas.

Lairiba-Internet on infoühiskonna arendamise nurgakivi

Eile kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2013" muudatused.

Arengukava seab eesmärgiks:
1. 100% kodudel, ettevõtetel ja asutustel on võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning kasutada Interneti-ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.
2. Välja on ehitatud fiiberoptiline baasvõrk arvestusega, et 98% majapidamistest, ettevõ­tetest ja asutustest asuvad baasvõrgu liitumis­punktile lähemal kui 1,5 km.

Võimaluse eesmärkide püstitamiseks annavad mitmed Euroopa Liidu finantsinstrumendid: peamiselt eri arengukavades infoühiskonna arenguks, maaelu arenguks ja regionaalarenguks mõeldud juba olemasolevad või lisanduvad meetmed.

Euroopa Liidu eri tasanditel on rõhutatud lairiba Interneti-võrkude rajamise tähtsust, kutsutud liikmesriike sellesse panustama ja kasutama selleks sealhulgas struktuurifondide raha. Lisaks struktuurifondide võimalustele on näiteks 2009. aastal heaks kiidetud Euroopa Liidu majanduse elavduspaketis selleks suunatud lisavahendeid kasutamiseks maaelu arengukavade kaudu, millesse tuleb liikmesriikidel lisada lairiba Interneti-võrgu rajamiseks mõeldud meetmed.

Esimesi samme meetmete kujundamisel tutvustati Eesti maaelu arengukava 2007-2013 seirekomisjoni istungil juba juunis.

Viitna ümbersõit uues kuues

Viitna kõrts. Kõik ju teavad, kus see asub ja mis hinnaga seal kartulisalat on... Kuid järgmine asi, mis sellega meenub on väike liikluslik tohuvabohu. Kõrtsi ees on nii palju võimalusi, kuhu edasi minna, et see võib tekitada väikese filosoofilise segaduse... kes tahab ujuma minna või parkida või teed ületada või kaubaautoga segamatult Narva poole liikuda või hoopis suure turismibussiga mõisnike elu kaema minna. Kui kõik need faktorid peaksid veel kokku ka langema, siis tunnistan käsi südamele pannes, et minusugusele variblondile muutub olukord natuke ohtlikuks....eriti siis kui samal ajal peaks mingi autopedaali alla vajutama ja käiku vahetama. Kuid tunneli lõpus on valgus, sest...

...meie minister kiitis heaks järjekordse europrojekti, mis peaks elu lihtsamaks muutma. Sügisel on Narva maantee Viitna läheduses olevale lõigule oodata töölustist pakatavaid ehitusmehi, kes kahe aasta jooksul ehitavad tee neljarealiseks ja lisavad igasuguseid vajalikke peale- ja mahasõite, viadukte, sildu ja jalgrattateid. Kindlasti leiate Maanteeameti kodulehelt tulevikus täpsemalt tööde kirjeldusi... Loomulikult pole see kõik tasuta, kuid hea asi on see, et 85% sellest suurest summast tuleb Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Keda europrojektid rohkem huvitavad, siis kerget õhtust lugemist leiate MKMi ja Struktuurifondide kodulehelt. Kui sellest jääb väheseks, siis andke teada! :)

Infoühiskonna projektide hetkeseis

Projektide hetkeseis on ülevaatlikult kirja pandud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse kodulehel. Tabelite abil saab ülevaate avatud taotlusvoorudest kohustuste võtmise ja väljamaksete hetkeseisu ning investeeringute kavaga rahastamisotsuse saanud riiklikult olulistest projektidest.

Hetkel käimasolev jooksev voor keskendub aga alljärgnevatele teemadele:

· üleminek paberivabale asjaajamisele avalikus halduses
· avalike teenuste arendamine
· teabe digitaalsele kujule viimine
· infosüsteemide koosvõime suurendamine
· riigi infosüsteemi turvalisuse tõstmine

Ministri määruse alusel võivad olla toetuse taotlejad:

1) põhiseaduslikud institutsioonid
2) valitsusasutused ja nende hallatavad asutused
3) kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud
4) mittetulundusühingud ja sihtasutused - omaosalus 15%
5) avalik-õiguslikud juriidilised isikud - omaosalus 15%

Kas e-bussile jõuan?

Vabalt jõuad! Eile startis e-buss, mis on 10-kohaline internetiühendusega arvutiklass, külastades kokku 49 valda. Kui õnnestus bussist siiski maha jääda, registreeru internetikoolitusle, kus saad õppida nt e-teenuste ja turvalist ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamist.
Projekte viiakse läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastusel.

Eurorahade kasutamisest MKMis

Paljud Toetustasku lugejad on tundnud huvi, kuidas saavad MKM kohustuste ja väljamaksete graafikus mõnede valdkondade näitajad ületada 100%-ti.

Lühidalt selgitades on MKM kohustuste ja väljamaksete näitaja jagatud jooksva aasta ja kogu 2007-2013 perioodi näitajate vahel. Jooksva aasta näitajad tulenevad riigi eelarvest, perioodi näitajad aga rakenduskavadest. Viimased on lukku löödud Euroopa Komisjoni otsusega ja neid saab muuta erandjuhtudel uute läbirääkimiste algatamise käigus.

Euroopa Liidu vahendid on erinevalt riigi oma vahenditest arvestusliku iseloomuga ja seetõttu on võimalik riigi eelarvesse teatud aastaks planeeritud struktuurivahenditega paindlikumalt ringi käia. Nii võibki tekkida ettevõtluse ERDF ja infoühiskonna ERDF meetmete sarnane olukord (vt MKM meetmete kohustuste ja väljamaksete graafikust täpsemalt), kus 2009. aastaks tehtud plaan saab aasta keskel ületatud. See toimub arvestuslikult järgmise aasta vahendite arvelt planeeritust kiirema vahendite rakendamise tõttu.

Küll aga ei saa terveks perioodiks 2007-2013 ette nähtud vahendeid ületada ja vastupidine olukord vahendite planeeritust vähesem kasutamine tekitab N+2(3) reegli rikkumise ohu. Seda peame jälgima ja rangelt kinni pidama. Selgitame täpsemalt mõnes järgmises postituses.

Riigiabi piirmäärade suurenemisest veel...

Eilses MKMi pressiteates on viide Toetustaskusse ka, seega vaid paar täpsustavat rida siinkohal. Toon veel eraldi välja, millistele meetmetele uus piirmäär kehtib.

Suurenenud piirmäära raames saab euroraha taotleda EASi ja KredExi meetmetes:
Eksporditurunduse toetamine
Ühisturunduse toetamine
Välismessitoetus
Innovatsiooniosakute toetusmeede
Ettevõtja turismiturunduse toetamine
Teadmiste ja oskuste arendamise toetamine
Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus
Klastrite arendamise toetamine
Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine
Arendustöötajate kaasamise toetamine
Avaliku ja kolmanda sektori turismi turundustegevuste toetamine
Ettevõtlusinkubatsiooni toetusprogramm
Teadmiste ja oskuste arenguprogramm
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm
Turismi teadlikkus- ja koolitusprogramm
Stardi- ja mikrolaenu käendusprogramm
Ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu programm
Ettevõtjate laenukapitali kättesaadavuse parandamise täiendav tugiprogramm

Infot ajutise ühenduse riigiabi meetmete raamistiku rakendusest MKMi valdkondades

Eelmisel nädalal avaldati mitmel pool meedias teateid, et Euroopa Komisjon (EK) on heaks kiitnud Eesti meetme ettevõtjate abistamiseks majanduskriisi ületamisel. Teadaanne on tekitanud mitmeid küsimusi ning kuivõrd siseriiklikult peaksid vastavad muudatused jõustuma juba järgmise nädala jooksul, siis teen väikse ülevaate muudatuse sisust ka siia keskkonda.

Vastav EK otsus tuleneb EK teatisest "Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks", millest tulenevalt muudeti ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antava abi ja ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi piirmäära kolme aasta pikkuseks perioodiks 01.01.2008-31.12.2010 endiselt 200 000 EUR ettevõtte kohta ajutiselt 500 000 EUR ettevõtte kohta sel perioodil.

Kokkuvõtlikult on see EK poolt lubatud võimalus ning üks osa juba eelmise aasta lõpus algatatud üldisest lihtsustuspaketist. Enne vastavas raamistikus meetmete rakendamist tuli EKle saata vastav riigiabi teatis, mida MKM ka tegi ning millele nüüd positiivne otsus saabus.

Antud vähese tähtsusega abi piirmäära suurendus laieneb vastavatele EAS ja SA Kredexi poolt rakendatavatele struktuurifondidest rahastatavatele meetmetele. Nende raames saavad ettevõtjad summaarselt rohkem ühisturuga kokkusobiva piiratud summas antavat abi ja vähese tähtsusega abi erinevatest meetmetest taodelda.

Esmapilgul võib tunduda ülal toodud selgitus segadusse ajav, selle tõttu lisan täpsustuseks, et täiendavalt mingit uut meedet antud otsusega ei loodud ning eraldi 500 000 EUR suurust toetust ettevõtetele andma ei hakata. Piirmäära suurendus laieneb juba olemasolevatele meetmetele.

Antud muudatus on eesti ettevõtjatele praeguses majandusolukorras kindlasti väga oluline. See laiendab nende võimalusi tarbida senisest enam EL vahendeid oma tegevuse arendamiseks, sh konkureerimiseks rahvusvahelistel turgudel. Kindlasti julgustab ettevõtlikke inimesi alustama oma ettevõttega ning parandab olemasolevate ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Rakendusüksusteks, kes vastavat euroabi MKMi valdkondades jagavad, on SA KredEx ning EAS, millede vahel on erinevad toetusmeetmed jagatud (täpsemalt vaata toetustaskus olevast meetmete tabelist või Külli eelmisest postitusest).

Oleme Twitteris!

Tänasest oleme jälgitavad Twitteris! MKM liikus ka just hiljuti sinna, nii ka meie. Twitter tundub igati hea koht olevat ja kellel sealt meie tegemisi mugavam näha, siis edaspidi saab järge pidada seal: http://twitter.com/Toetustasku.

Põhirõhk on ikkagi meil siinsamas blogis info avaldamisel ja plaanis on järjest uuendusi :)

Koondülevaade MKM meetmetest

Kiire ülevaate MKM toetusmeetmetest leiate siit!

Esialgu on tegemist vana hea Exceli tabeliga, edaspidi muutub ülevaade aga siiski atraktiivsemaks ja silmatorkavamaks. Hetkel kajastub 2009. aasta juuli seis, teeme tabelile jooksvalt uuendusi. Info on esitatud rakenduskavade lõikes, kuna meie meetmed jagunevad kõigi kolme rakenduskava vahel.

Kokku on välja töötatud 33 meedet, lisandumas on veel 3-4 meedet. Suurem osa meetmetest avanesid 2008. aasta jooksul, vaid infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm avanes 2007. aastal. 2009. aastat võib lugeda ümberorienteerumise aastaks. Vaatmata sellele, et 2009. aasta alguses on meetmetesse suurem osa majanduskeskkonnast tulenevaid uuendusi ja lihtsustusi sisse viidud, on veel asju, mis on lähitulevikus muutumas. Kindlasti ei pääse muudatustest ka perioodi teises pooles.

Toetustasku on esitatud võistlustulle RegioStars 2010

Juba mitmendat aastat korraldab Euroopa Komisjon konkurssi RegioStars, mille eesmärgiks on tunnustada innovaatilisi projekte. Ettevõtmise eesmärgiks on tuua eeskujusid ja tekitada inspiratsiooni teistes liikmesriikides ESF, ERDF või ÜFist rahastatud projektest.

Sisuliselt on niisiis tegemist erinevaid projekte või teavitustegevusi tutvustavate kodulehtede võistlusega ja seda kuues kategoorias. Toetustasku on esitatud Eesti esindajana informatsiooni ja kommunikatsiooni kategooria all, mille kandvaks ideeks on struktuurifondide kohase kvaliteetse info edastamine ja lisandväärtuse väljatoomine, mis saavutatakse neid vahendeid kasutades.

Laekunud tööde puhul hinnatakse webi kasutajasõbralikkust; disaini; esitamisviisi efektiivsust, loomingulist ja informatsioonirikkust, näidates lisandväärtust, mida eurorahadega saavutatakse; sisu asjakohasust ja kvaliteeti; esitatav info peab kajastama 2007-2013 perioodi ja lisaks viitama eelmiste perioodide tulemustele.

Võitjad kuulutatakse välja 2010. aasta kevadel. Igatahes jääme siis tulemusi ootama:)

Korterelamute korrastamine alaku!

Taaskord on põhjust rõõmustada struktuurivahendite elluviimise edusammude üle. Nimelt juba alates 1. juunist võtavad SEB Pank ja Swedbank vastu laenu taotlusi korterelamute energiatõhususe parandamiseks ja seeläbi küttekulude pealt kokkuhoidmiseks. Elluviidav struktuurivahendite kasutamise skeem on Euroopas ainulaadne ning see on huvi tekitanud ka teistes struktuurivahendeid kasutavates riikides. Juuni lõpu seisuga on lepinguid sõlmitud alla kümne, täiendavalt on menetluses taotlusi summas üle 90 miljoni krooni eest.

Korterelamute renoveerimislaenu näol on tegemist MKM ja KredExi koostöös valminud meetmega, millega võimaldatakse korterelamule soodusintressiga pikaajalist laenu. Täpsemat infot saab lisaks KredExi kodulehele ka SEB Panga ja Swedbank'i kodulehtedelt.

Korterelamute energiasäästlikumaks muutmise küsimus on kerkinud peamiselt Eesti eluasemefondi amortiseerumisest tuleneva eluasemekvaliteedi langusega, kulude (eelkõige küttehindade) suurenemise ning Euroopa õiguskeskkonnast tulenevate kohustustega. Kui võrrelda meie nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenud elamufondi keskmist energiatarbimist teiste ELi liikmesriikidega, siis on see ruutmeetri kohta kõrgem. Eestis on see näitaja ligikaudu 220 kWh/m2, samas Soomes ja Rootsis, kus kliima on Eestiga sarnane või isegi jahedam, alla 150 kWh/m2.

Ekspertarvamuste põhjal on aga korterelamu korraliku rekonstrueerimis- ja renoveerimistegevuse tulemusel võimalik saavutada isegi 45-50% energiasäästu, millest tekib oluline küttekulude kokkuhoid ning mis võimaldab pikema perioodi jooksul katta rekonstrueerimiseks tehtud investeeringu. Energiasäästu eesmärkidel renoveeritud elamu võib saavutada tulemuse, kus igakuine maksekoormus laenu võttes elamu elanikel ei suurene, kuid samas on maja ise soojem ja palju kenam.

Iga laenu võtmine on tõsine otsus, mis tuleb korralikult läbi mõelda ja kalkuleerida. Korterelamut jagavad inimesed on sageli väga erineva elatustasemega ning laenu võtmine võib olla suurema sissetulekuga inimestele lihtsam otsus kui vähem kindlustatud inimestele. Seetõttu ongi väga oluline korteriühistu arvutused küttekuludelt kokkuhoiu ja laenu tagasimakse summa tasakaalu osas.

Programmi viiakse ellu Elukeskkonna arendamise rakenduskavast Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi abil. Loe lisaks ka programmi avamise pressiteadet.

2009. aasta edusammud MKM euroraha kasutamisel

Kohe-kohe saab pool 2009. aastast otsa. Ehk oleks seetõttu paslik heita pilk, kuidas on edenenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud meetmete elluviimine. Ülevaate euroraha kasutamise edusammudest annab iganädalaselt uuendatav Toetustasku visuaal "MKM kohustused ja väljamaksed". Vaata paremale :)

Eelmisel nädalal seda uuendades tekkis olukord, mil eelmiste aastate jooksul nähtud vaev meetmete väljatöötamisel, aga ka selle aasta alguses alanud lihtsustused meetmetes hakkasid näitama esimesi tulemusi - 2009. aastaks planeeritud kohustused on osades valdkondades juba ületatud.

EASis elluviidavate MKM ettevõtluse, innovatsiooni ja turismi ERDF meetmete puhul on käesolevaks hetkeks ületanud nii kohustuste võtmise kui ka planeeritud väljamaksete mahud. Infoühiskonna meetmete puhul on ületatud 2009. aastaks seatud kohustuste võtmine.

Kokku on 2009. aastaks planeeritud kohustustest võetud 75% ja väljamakseid on tehtud 53% planeeritust. Kogu perioodi 2007-2013 vahendidest on MKM meetmetes 35% kohustustega kaetud. Veel paar-kolm kuud tagasi oli sama näitaja 16%. Kas sama suundumuse jätkudes võime peagi olla olukorras, kus kõik MKM euroraha on kohustustega kaetud ja meetmeid saab veel jätkata vaid nende projektide arvelt, mis on küll saanud rahastamisotsuse, kuid pole siiski erinevatel põhjustel projekti ellu viima hakanud ja seetõttu vabastanud vahendeid, eks seda ole varsti näha!

Väljamaksete protsendis hakkavad pingutused kajastuma kõigi eelduste kohaselt 2009. aasta lõpus, sest kohustuste võtmise järel ehk nö euroraha broneerimist rahastamisotsusega konkreetsele projektile hakatakse tegevusi ellu viima.

Ettevõtlustoetused pildis!

Heade ideede realiseerimine ei pruugi alati olla nii lihtne kui esmapilgul tundub, mõnikord jääb puudu julgustavast toest või sõnast, mõnikord täiesti praktilistest vahenditest. Siinkohal saab viimase puhul väga hästi abiks olla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mis vahendab struktuurivahendeid ettevõtlustoetustena. Erinevate toetuste tutvustuseks ja meeldetuletuseks, et EAS on see asutus, kuhu pöörduda taotlemiseks, on meil mitu klippi, mis läbi huumoriprisma peegeldavad ettevõtlusmaastikul ette tulla võivaid olukordi!

Alustame siis algusest. Avapauguga. Stardist. Ehk siis stardi- ja kasvutoetusest alustavale ettevõtjale.




Ja täpsem info juba konkreetselt taotlemise kohta on olemas EASi kodulehel

Muljeid Virtsu uuest sadamahoonest...

Transpordi investeeringute talitusest Ursula teatab:

Asjalood on sellised, et kusagil 1970ndate alguses rajati algne Virtsu sadamahoone. Tegemist oli suure nõukogude ajale iseloomuliku ehitisega -ooteruum oli üüratu ja võimaldas mahutada vabalt üle saja inimese. Tänaseks on aga Virtsu sadamahoone ümberehitatud. Eile oli avamine... Käisime meiegi seda kaemas...
Foto: Ursula Sarnet



See on just selline nagu iga külastaja võiks soovida - uus ja moderne, kuid samas on säilitatud ka vana. Ooteruum on märksa väiksem, kuid selle-eest palju inimsõbralikum, hubasem ja mõnusam. Hoone krooniks on kaunis puitlagi ja miljonivaade merele või saabuvatele/minevatele praamidele. Istumiseks on elegantsed puidust pingid.


Iseenesest on selles majas tunda veidi seda eelneva hoone nostalgiat, kuid asja teeb tänapäevaseks kaunis viimistlus ning euronõuetele vastavad abiruumid.

Ja puhvet on rikkalik... Majas on ka Eesti Post ja juuksur. Ja loomulikult nii suurtele ja väikestele mõeldud tualett ning isegi duširuumid. Ühesõnaga, kõigele ja kõigile on mõeldud.

Taustaks veel nii palju, et tegemist on jätkuva Euroopa Ühtekuuluvusfondist toetava projektiga, mis sai oma rahastusotsuse aasta tagasi. Sadamas jätkuvad veel kaide ehitustööd ning seetõttu on sadama ümbrus veel üsnagi remonttööde-hõnguline.

TOETUSTASKU SÕNARAAMAT

ASUTUSED:
KA on korraldusasutus ehk Rahandusministeerium, kes asub eurorahaga seotud asutuste hierarhia tipus.
RA on rakendusasutus ehk teised ministeeriumid, hierarhia järgmine aste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on RA näiteks.
RÜ on rakendusüksus ehk peamiselt sihtasutused, nagu näiteks EAS, KredEx, Archimedes, aga ka RIA, Maanteeamet jpt. RÜ tegeleb toetuse saajatega.

AVALIKUSTAMINE:
Peale projekti lõppu tuleb toetuse saajal järgida avalikustamise nõudeid. Kõik, kes on saanud struktuuritoetust, peavad lisama oma projektile kaksiklogo, teisalt avalikustatakse ka kõikide toetuse saajate andmed. Avalikustamise eesmärgiks on struktuuritoetuste andmise ja kasutamise süsteemi läbipaistvuse tagamine.

FONDID:
Euroraha all mõistame perioodil 2007-2013 toetusi:
- Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist (ERDF),
- Euroopa Liidu Sotsiaalfondist (ESF) ja
- Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Lihtsustatult võib öelda, et ÜFist on võimalik ellu viia suuri riikliku tähtsusega investeeringuprojekte, ERDFist väiksemaid investeeringuid ettevõtluse arendamiseks, kapitalile ligipääsu parendamiseks, aga ka infrastruktuuri moderniseerimiseks. ESFist seevastu on lubatud toetada nö pehmeid tegevusi, näiteks tööhõive parandamiseks koolitusi, inimeste oskuste parandamise tegevusi jne.

MEEDE:
Meede on konkreetne reeglistik, mis näitab ära millisteks tegevusteks, kellele toetusi antakse, tuues ära nõuded, millele peab toetuse saaja vastama ja kui suures ulatuses euroraha jagama hakatakse. Kõiki MKM poolt väljatöötatud meetmed asuvad siin! Meie RÜd toimetavad toetusi jagades meetmetest lähtuvalt. Abikõlblikud kulud on omakorda tehtud toetuse saaja poolt meetmes toodud lubatud tegevustele vastavalt. Euroraha makstakse vaid lubatud kulude eest.

Meede võib olla vormistatud kas avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi vormis:
- Avatud taotlemisega meede töötatakse välja siis, kui tulevaste võimalike toetuse saajate ring on lai. Selline meede on avatud kõikidele taotluste esitamiseks.
- Investeeringute kava koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste oluliste investeeringuprojektide rahastamiseks. Vaata näitena transpordi infrastruktuuri projekte.
- Programm on mõeldud nö pehmete tegevuste elluviimiseks riiklikult prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks. Need tegevused ei eelda investeeringute tegemist infrastruktuuri ja avatud taotlemist ei toimu. Programmiga antakse euroraha üle programmi elluviijale, kes vastutab eesmärkide saavutamise eest.

PERIOOD:
Mis on periood? See on Euroopa Ühenduste üldeelarve mitmeaastane planeerimine, millega fikseeritakse planeeritavate tulude ja kulude struktuur ning maksimaalsed piirsummad viieks kuni seitsmeks aastaks. Seega pannakse paika, mis valdkonnad on prioriteetsed ja millise summa iga liikmesriik nende prioriteetide elluviimiseks euroraha saab.

Vana perioodina käsitletakse 2004-2006 perioodi, vanadele liikmesriikidele algas see periood 2000. aastal, kuid Eesti hakkas toetusi saama 2004. aastal Euroopa Liiduga liitudes.
Uus periood on 2007-2013 periood. Vaatamata sellele, et periood juba 2. aastat elluviimisel, on ta siiski ikka veel uus periood. Tihti räägitakse aga hoopis 2007-2015 perioodist. Sellisel juhul arvestatakse väljamaksete tegemise tähtajaga.
Tuttuus periood algab 2014. aastal. Senini ei ole ma näinud seda perioodi lõpetavat aastat, seega kasutatakse tihti lühendit 2014+. Selle perioodi planeerimine kogub Euroopa Komisjoni tasandil juba praegu hoogu.

Olulised investeeringud teadus- ja arendustegevustesse

Innovatsioonitalitusest Kaie kirjutab:

Kolmapäeval, 3. juunil andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priskega Tallinna Reaalkooli aulas üle perioodi 2007-2013 tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) finantseerimisotsused. Tegemist on ühe olulisema innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse meetmega nii rahastamismahu kui ka oodatavate tulemuste poolest!

TAKid on ettevõtete ja teadusasutuste koostöös loodud eraõiguslikud uurimisasutused, mis teostavad ettevõtetele uute ja kõrgema lisandväärusega toote, tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks vajalike uuringuid. Selleks, et TAKi luua peab ettevõtja oskama ja tahtma planeerida oma tegevusi pikemas ajaperspektiivis. Elik teha täna need valikud ja otsused, mis mõjutavad tema ettevõte edukust ja konkurentsivõimet alles viie kuni kümne või mõnikord ka sõltuvalt valdkonnast, alles viieteist aasta pärast.

Ennekõike on TAK koostööprogramm, mistõttu eelpool kirjeldatud ettevõtja peab TAKi moodustamiseks leidma veel vähemalt 3 sama uurimussuunast huvitatut ettevõtjat, kes sarnaselt temale on võimelised arendama antud uurimistulemuste alusel edukalt uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Lisaks neljale ühiste huvidega ettevõtluspartnerile eeldab TAKi loomine veel kõrgetasemeliste teaduspartnerite, kas ülikoolide või teadusasutuste, olemasolu. Sellistel teaduspartneritel peab olema suutlikkus ja soov teha just ettevõtete huvidest lähtuvat uurimistööd.

Esmapilgul nõudlikena ja tänapäeva Eestis keerukana tunduvate tingimuste tõttu võimaldab TAKides tehtav koostöö koondada kokku nii rahalised ressursid kui ka parimad antud valdkonna spetsialistid, et üheskoos teostada suuremaid ja ambitsioonikamaid projekte.

Üks Eesti ja laiemalt kogu maailma probleem on ettevõtjate ja teadusasutuste oskamatus leida ühine keel ja teha mõlemale poolele võrdselt kasutoovaid ühistegevusi. Ettevõtjad ei oska küsida ja ülikoolid ei oska pakkuda vastavaid teenuseid. Oma kitsas valdkonnas on TAK üheks tõhusamaks tehnosiirde vormidest, mille abil ülikoolides saadav uus teadmine ettevõtjateni jõuab. Samas on TAK ülikoolidele ka üheks baasiks, kus koolitada konkurentsivõimelisi ja ettevõtete reaalsetest vajadustest lähtuvate teadmistega magistri- ja doktoriõpe üliõpilasi. Ja vastupidi - ettevõtjad saavad võimaluse palgata juba eelnevalt TAKis nende probleemidega tegelenud ja vastavat kompetentsi omavaid töötajaid. Seega on kasu mõlemapoolne.

2009.a uues taotlusvoorus osales 14 ettevõtete ja teadusautuste konsortsiumit, kuhu oli kaasatud üle 100 Eesti ja välismaise ettevõtte ning kõik Eesti ülikoolid ja teadusasutused.
Taotlusi hindas ligikaudu viiekümne liikmeline rahvusvaheline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid vastava valdkonna teaduseksperdid, teadus- ja arenduspõhise ettevõtluse esindajad, riskikapitalistid, välismaiste sarnaste keskuste juhid ja lisaks veel Eesti majanduse eksperdid. Ekspertkomisjoni otsusele tuginedes otsustati rahastada 8 TAKi, kogumahus 904 MEEKi, millele lisandub TAKis osalevate partnerite pea 50% omafinantseering.

Finantseeritavad TAKid:
· ELIKO Competence Centre (tegutsev TAK);
· Competence Centre for Cancer Research (tegutsev TAK);
· Software Technology and Application Competence Centre (uus TAK);
· Bio-Competence Centre for Healthy Dairy Products (tegutsev TAK);
· Competence Centre on Reproductive Medicine and Biotechnology (uus TAK);
· Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (uus TAK);
· Competence Centre of Food and Fermentation Technologies (tegutsev TAK);
· Estonian Nanotechnology Competence Centre (tegutsev TAK).

Lisainfot TAKidest leiab veel EASi kodulehelt.

Väo-Maardu saab ilusaks...

Transpordi investeeringute talitusest Juku raporteerib:

Kas te olete kunagi mõelnud, mis tunne oleks omada kuuekümnendatest pärit sõiduautot, mille hooldusele on kulutatud palju väärtuslikku aega ja hoolega säästetud raha? Kindlasti levitab selline sõiduvahend meeldivat retro hõngu ja tundub huvitav lihtsalt seetõttu, et ta on vana ja tõenäoliselt muutub lähiajal ainulaadseks. Samas ilma investeeringuteta on tegu siiski kasutu, ebamugava ja mida aasta edasi, seda vähem atraktiivsema igandiga.

Sama asi on ka Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu 8,4 km pikkuse sõiduteega...

Hoolimata ajaloolist nostalgiat tekitavast faktist, et osati on teelõik valminud kuuekümnendatel ja katteks asetatud kõigile sõidukis viibivatele tuntavad tsementbetoonplokid on tee-ehitusmaterjalina väga unikaalne nähtus, ei vasta tee kvaliteet juba ammu enam nõuetele, mis on tekkinud koos ühiskonna ja infrastruktuuri arenguga.

Planeeritav ehitusperiood on neli aastat ja 2012. aastast ei pea enam keegi kogema üllatust kui ta kevadeti ja sügiseti teelõiku kasutades avastab, et targem oleks siiski olnud osta sõiduauto asemel linnamaastur, sest sõiduk lausa kaeblikult anub piinamise lõpetamist ja annab valjuhäälselt teada igast pisiveast, mis teda vaevab.

Samas toob rekonstrueerimine kindlasti kaasa teatud meelehärmi mõistatustest ja ekstreemsetest olukordadest lugupidavatele inimestele... Kuna tööde käigus laiendatakse Tallinna-poolsel osal olemasolev 4-rajaline maantee 6-rajaliseks korraliku märgistuse ja kattega teeks ning samatasandiliste ristmike asemele kerkivad kolm eritasandilist liiklussõlme (Väo, Iru-Loo, Maardu), siis kaob ära võimalus mõistatada, mitu rida on hetkel teel või millises reas hetkel paiknetakse või kust kohast küll võiks keegi ootamatult ette keerata või kas masin peab ikka tee ebatasasusest tingitud koormusele vastu! Mõistatustel on jah lõpp... Kuid neile inimestele lohutuseks niipalju, et inimene harjub kõigega ja esmaklassiline kvaliteet ja mugavus on kergesti aktsepteeritavad ja nauditavad :)

Kirjutas Juku transpordi investeeringute talitusest

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2008. aasta seirearuanne sai kinnituse

2008. aasta on küll tänaseks möödas ja juba ammu unustatudki, kuid seda mitte struktuurivahendite elluviijatele. Seirearuandluse näol jätkub meile 2008. aasta veel käesoleva aasta teise pooleni. Täna tegime aga alguse 2008. aastale kriipsu alla tõmbamisele, sest Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjon kinnitas 2008. aasta struktuurivahendite kasutamise aruande. Lisaks MKM ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna projektidele hõlmab see ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolset teadus- ja arendustegevuse edusammude analüüsi, kuna seirearuandlus toimub rakenduskavade põhiselt. Seega esitame infot ja teeme järeldusi nii MKM kui ka HTM tegevuste osas.

Aasta seirearuanne annab ülevaate struktuurivahendite abil elluviidavate meetmete avanemisest, finantsprogressist, rakenduskavas seatud indikaatorite sihttasemete saavutamisest, tulemuste analüüsist ja tehtud kommunikatsioonitegevustest rakenduskavast teadlikkuse tõstmiseks.

Aruande kinnitab seirekomisjon, mida juhib MKM kui Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium. Rakendusasutustena esitavad struktuurivahenditest elluviidavate projektide koondtulemusi MKM ja HTM. MKM viib ellu prioriteetseid suundi „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime", „Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud", „Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine" ja „Infoühiskonna edendamine". HTM viib ellu tegevusi prioriteetses suunas „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu".

Seirekomisjoni liikmeteks on lisaks MKMile ja HTMile, teised ministeeriumid, peamised partnerorganisatsioonid, vaatlejatena osalevad esindajad Euroopa Komisjonist ja Euroopa Investeerimispangast.

Seirekomisjon tööhoos. Foto autor: Külli Kraner

Seirearuande näol on tegemist iga-aastase kumuleeruvat informatsiooni sisaldava aruandega. 2008. aasta aruanne hõlmas küll perioodi 1.01.-31.12.2008, kuid sisaldas ka 2007. aastal saavutatut. 31.12.2008 seisuga oli rakenduskavas avatud enamik meetmeid, luues nii aluse rakenduskava täiskiirusel elluviimisele. Kuna seireprotsess on suhteliselt pika ajanihkega, siis esitatakse seirekomisjonile alati ka ülevaade hetkeseisust. Nii näiteks toodigi võrdluseks 25.05.2009 seis, mille järgi on avatud 27 meedet, kohustusi võetud 7 057 209 024 krooni (32,1%) ja väljamakseid tehtud 1 382 386 028 krooni (6,3%) ulatuses. Seega on kohustusi võetud kolmandiku osas kogu 2007-2013 perioodiks Majanduskeskkonna arendamise rakenduskavale ette nähtud vahenditest. Senini ettevalmistusfaasis olnud rakenduskavas on toimunud euroraha kasutamisel nii mõnedki edusammud.

Protsess jätkub aruande esitamisega Euroopa Komisjonile 30. juunil. Viimaselt loodame lõplikku aruande kinnitust ja ettepanekuid edaspidiseks 2009 sügiseks.

2008. aasta seirearuandega saate tutvuda siin!